pühapäev, 2. aprill 2017

Kaisale/For Kaisa

Sel korral näitan üht kaltsuvaipa. Tegin selle oma sõbrannale sünnipäevaks. 
Mõte tekkis sellest, et mu ema tahtis õele vaipa kududa ja värvis selle tarvis lillat, aga see värv ei tulnud tema jaoks üldse õige. Seega mina sain selle endale, hihi.

Kuna Kaisal on hallikas magamistuba, siis mulle tundus, et see lilla passib hästi halliga kokku. Värvisin ise veel valged linad üle ja hakkaski looma. Ma taotlesingi kaltsust sellist marmorjat halli, mille ma sain sellega, et värvisin lohakalt, eirasin kõiki soovitusi, mis meile värvimiseks on antud. Panin kaltsu kuivalt potti, segasin minimaalselt ja värvi lisasin ka juurde nii, et kaltsu potist välja ei võtnud. 




Kui eelmistel kordadel on mul vedanud, et olen suuremalt jaolt juba lõigutud kaltsu saanud, siis sel korral pidin enamuse lõikama. Ma poleks ausalt öeldes ettegi kujutanud, et see nii ajakulukas on, aga samas, selline mõnus tegevus õhtuti teleka ees, ainult, et emale väga ei meeldinud see käristamise heli. :)




Kokku kudusin 8 tundi, soovisin seda, et vaip poleks sümmeetriline, aga kuidagi sattus nii, et ikka on. Kootud on toimses koes edasi-tagasi (1234321) tallates, vahele kudusin hambakirja.




Tyson andis vaibale igatahes nõusoleku ja kuuldavasti tunnistas ta selle ka täiesti enda omaks.
Seega minu eesmärk on täidetud, kõik on rahul ja õnnelikud.



Mulle nii meeldib teha asju kellegile konkreetsele, sest kavandades ja asja tehes saan inimesele mõelda, samuti ka interjöörile. Mina arvan, et Kaisa massiivse puitmööbliga on kaltsuvaip ainuõige valik ja lillakas-roosakas toob tuppa veidi särtsu juurde.


This rug is made for my friend Kaisa's birthday. Most of the materials are dyed by myself and my mom. I wove this rug for 8 hours. For my earlier rugs I got materials that were already cut, but this time I had to cut most of the them myself. I can say now that it is pretty big work to do. But I'm happy that I had this experience. 
Kaisa's dog Tyson is very happy about "his" new rug.
I really like making things for concrete persons. Then I get a real vision of how the outcome should look like since I already am familiar with the persons, know their wishes or how the interior is.
I think that in this case here the purple and pink colours give a little shine to this grey room.


Aitäh modell Tysonile!
Thanks to my new model Tyson!

















laupäev, 25. märts 2017

Vau, nahk!/It's a leather!

Minu jaoks täiesti uus ja puutumata teema on nahk. Sügissemestril oli meil nahkesemete õmblemise tehnoloogia, kus saime lambanahka käsitsi erinevate traditsiooniliste võtetega õmmelda. Aga sellest kirjutan mõni teine kord lähemalt.

Nüüd, kevadsemestril toimub meil selline tore aine nagu naha materjaliõpetus, Eneli Valge juhendamisel, mille lõppsaaduseks peab olema "Eesti meene". 
Alguses sähvatasid mulle ka sellised... võtmehoidja-käepaela mõtted pähe. (Kusjuures meie kursuselt tuli väga ägedaid võtmehoidjate ja käepaelte ideid!) Aga minul hakkas mõte liikuma hoopis meesterahvaste poole. Muuseumipoodides on küllalt palju naistele suunatud kaupu, näiteks kasvõi kohvikannusoojendajad on ju pigem naiste teema, ehetest ja muudest aksessuaaridest rääkimata.

Niisiis, mina kavandasin meestele alustuseks kaks nahast kikilipsu. Inspiratsiooni on selgesti saadud kahest kohast: puidust kikilipsudest ja ma ei saa üle ega ümber Eesti mustritest.





Kasutasin mõlema lipsu puhul arhailisest tikandist inspireeritud märke. Elupuuõis, sõõr jne. Põletasin need puidu- ja nahapõletajaga naha sisse. Minu jaoks täiesti uus tehnika, seega need märgid pole veel päris perfektsed, aga samas, need polnud tikanditeski alati suurepärased.
Selle lipsu keskosana kasutasin kõlapaela, mis viitab ka Eesti pärandile.





Teisel lipsul kasutasin naha õiget poolt, põletasin samuti märgid sisse. Keskosas kasutasin nahajääke.

Mõlemad lipsud on valminud peamiselt taaskasutatud materjalidest. Pael on kummist, ümbritsetud sitsiriidega.




Leather as material is very new to me. We have a course called Material Science of Leather, teacher is Eneli Valge and at the end of it we have to make a souvenir that represents Estonia.
So I decided to design a souvenir for men - a bowtie! I think there are plenty of things made for women and  It's nice that men have some accessories too. 
So I got inspiration from wooden ties and Estonian folkarts. I used old Estonian symbols, that were used on embroideries. And for the first tie I used a braid which is woven with tablets. Both ties are mostly made with recycled materials, the ribbon is made using rubber and covered with cotton fabric.



Aitäh modell Joosepile!
Thank you Joosep for being a model!

teisipäev, 7. märts 2017

Ilusad Audrud/Beautiful Audru's gloves

See kindapaar on inspireeritud 1874. aastal kootud käpikutest. 

ERM A 305:8/ab

Valisin need kindad, sest ma pole siiamaani ühtegi traditsioonilist sini-valget paari kudunud. Ja kuna otsustasin Kristi Jõeste juures praktikat teha, siis arvasin, et see paar võiks olla mulle parajaks väljakutseks.

Alguses oligi kudumine paras väljakutse, sest pitsiosa laiuse hoidmine nõudis tugevat ja ühtlast kudumistihedust. Narmastega polnud väga probleeme, sest olen varem ühtedel kinnastel juba narmaid kudunud. Vits oli samuti meeldetuletamise koht. 
Aga kui hakkasin labaosa kuduma, siis minu suureks üllatuseks pidin igal vardal lausa 2 silmust juurde kasvatama, eks see tuleneb sellest, et kudusin 10/2 lõngadega ja koekiri tuli päris tihe ja kindlasti mõjutab seda ka mustrikord jms.  



Sõrme- ja pöidlakirjana kasutasin sama kirja, mis on originaalis pöidlal.






Narmaste kudumiseks kasutasin 8/2 lõngu.
Randmeosas on ringil 96 silmust, edasi kasvatasin igal vardal 2 ja ringil kokku 104 silmust.
Vardad 1,25. Käeselja osa lõng 10/2 Saara kindalõng.


For these gloves I took inspiration from mittens that were knitted in 1874. 
I chose these, because I haven't knitted traditional blue and white gloves. And because I'm doing my practice at Kristi Jõeste I thought these gloves are pretty good challenge for me. Well, I finished those gloves, so I think that there are plenty of gloves that are more challenging for me. :)
I knitted with 10/2 Saara wool, tassles are knitted with 8/2 wool. Wrist parts are 96 loops and after 104 loops, 0-size needles (1,25). 


Piltide eest aitäh Lindale!
Thank you Linda for taking these pictures.

esmaspäev, 16. jaanuar 2017

Minu Muhud/My Muhu's

Mind on Viljandisse õppima asudes ja Muhu kindakirjadega tutvudes saadik kärbsemustrid lummanud. Võib-olla seetõttu, et seesamune kärbsemotiiv tähistab minu jaoks Muhut.
Olen tükk aega neid kärbseid ka kinnastele sättida püüdnud, aga valmis said need alles nüüd.

Eeskujuks võtsin (kui seda saab nii otseselt eeskujuna nimetada, mõjutanud on kindlasti mind ka paljud teised nähtud Muhu kindapaarid) ühe imeilusa Muhu veinipunase kinda:

ERM A 960:92


Mis seda ja minu kindaid ühendab ongi seesamune kärbsemotiiv, mida ma veidi muutsin. 




Kuna kudusin kindad endale kandmiseks, siis sain kõigega täpselt nii palju "hullu panna" kui ise tahtsin. Kudusin kindakirjad erinevate värvidega, sama tegin ka sõrmedega. 
Vaatad alguses, et täitsa tavaline kindapaar, aga lähemalt uurides selgub, et mõlemad täitsa isemoodi.




Kui ühe mustri sain kindalt, siis teine muster on pärit minu lemmikraamatust "Meite Muhu mustrid". Ülalmainitud kärbsekiri on ka raamatus täiesti olemas.



Randmeosas 90 silmust, edasi 92 silmust ringil, kootud 8/2 lõngaga, vardad 1,25, sõrme- ja pöidlakahandused spiraalsed.


I knitted these gloves for myself. Since I became student of Viljandi Culture Academy and saw all those beautiful Muhu patterns, somehow I've been inspired from fly pattern. For unknown reason fly pattern represents Muhu for me. 

Like I wrote, I knitted these for myself and I had freedom to "go crazy" with those. So I knitted patterns in different colours and did the same with the fingers. 
You can find those patterns in book called "Designs and patterns from Muhu Island".
I used 8/2 yarn, 0-size needles. 
Wrists are knitted with 90 loops and after there are 92 loops.



Fotode eest tänan Sirjet!
Many thanks to Sirje for taking these photos!



teisipäev, 27. detsember 2016

Liisu Läänemaad

See kindapaar on kootud minu õele. Ülesandeks anti midagi sinise ja mustaga. Olin juba ammu mõelnud ühtede Vigala kinnaste peale. MuISist kahjuks ma seda pilti üles ei leidnud, aga number on MT 338E, pildi leiab ka Liivi Vainu "Läänemaa sõrmkindad" raamatust. 




Originaalidel on samuti põhivärviks must, randmeosa on punase-kollase-valgekirju. Mina kudusin kinnastele veidi pikema randmeosa. Kes järgi tahab kududa, siis nagu enne mainisin Liivi Vainu "Läänemaa sõrmkindad" annab hea ülevaate Läänemaa sõrmkinnastest, lisaks on seal ka mustrid ja muud õpetused.




Kasutasin nagu ikka 8/2 villast lõnga, vardaid 1,25. 
Randmeosas ringil 100 silmust, edasi 92.
Isegi 100 silmusega jäi ranne veidi kitsas, huvitav, kas peaksin ilma pööramata töövõtet kasutama, et kude veidi pehmem jääks?




These gloves are inspired by Vigala, Läänemaa county, it's in West Estonia. These are made for my sister Liis. I changed the colours and knitted longer wrists.
I used 8/2 wool, 0 size needles.
Wrists are knitted with 100 loops and after there are 92 loops.

You can find more information about original gloves in Liivi Vainu's book "Läänemaa sõrmkindad". There are many instructions for example how to knit gloves etc.
I really recommend this book.




Tänan "fotograaf" Joosepit! 
Many thanks to my "photographer" Joosep!


kolmapäev, 30. november 2016

Muhu Hallid/Greys of Muhu

Neid kindapostitusi kipub siin blogis üha rohkem olema. Põhjus on selles, et kudusin suvel päris hea mitu paari kindaid, polnud muud oma vaba ajaga teha. :)
 Kes suvel ei koo see talvel külmetab. 

Inspiratsiooni sain seekord hoopis raamatust leitud kindakirjadest. Mustrid on pärit "Meite Muhu mustrid" raamatust.



Avastasin, et kolme värviga on ikka jube tüütu kududa, aga pitsiline ranne läks mõnusa kiirusega edasi. 




Vardad 1,25
Lõng 8/2
Ringil 96 silmust
Kokku võtsin spiraalse kahandusvõttega.



These gloves are inspired by Muhu patterns. I got these from "Designs and patterns from Muhu Island". 



Piltide eest tänan Kerlit.

neljapäev, 3. november 2016

Tõstamaa roositud sõrmkindad

Mul oli sügisel väike kriis, et mida ma nüüd võiksin kududa. See oli kindel, et kindaid, aga no milliseid siis?! Ema nägi kunagi Eesti Naise kaanel Epp Maria Kokamägi oma lastega, käsi kaunistasid imelised Tõstamaa kindad ja randmesoojendajad. Tema arvas, et võiksin neid kududa.

Nii ma siis kolasin MuIsis ringi ja sõelale jäid kaks kindapaari, millest ema valis enda lemmikud.


ERM 1256
http://www.muis.ee/museaalview/538842


Mulle need kindad ka meeldisid, seal on ju lausa roosat ja muid ilusaid elemente.
Aga ikkagi tegin enda kootud kinnastele mõned muudatused. Ühed tahtlikult ja teised mitte nii tahtlikult. 




Oleksin enda kinnastele ka tahtnud keskmise sõrme roosida, aga ei tulnud nii. Ei osanud selle peale kohe alguses mõelda, et ma ei paigutaks keskosa roosimustrit kindale täpselt keskele, seetõttu ei tulnud sõrme roosimuster ka täpselt keskmise sõrme peale vaid oleks kõvasti nihkunud.




Aga ülejäänuga jäin rahule, tulid nii värvilised ja toredad. :)
Narmaste kudumine oli ka oodatust valutum, läks isegi päris nobedalt edasi.
Kes narmaid kududa ei oska, siis "Eesti Silmuskudumise I" osa raamatus on nende kudumise kohta väga hea õpetus.
Ainuke tüütu asi roositud kinnaste juures on lõngaotste peitmine, ühel kindal oli umbes 170 lõngajuppi. 




Ringil oli silmuseid 96, vardad 1,25, 8/2 lõng.


Ema arvas, et tema nii valgeid kindaid ei kannaks, seega on need kindad saadaval Mardilaadal TÜVKA boksis!



Aitäh Sirjele piltide eest!