neljapäev, 18. aprill 2019

Peaaegu täitsa punased Kodavered

Enne kui ma neid kindaid kuduma hakkasin polnud mul õrna aimugi, mis värvides ja mustritega need tulevad. Kui tavaliselt on mul komme ühe kinda kaupa kududa, siis sel korral juhtus nii, et randmed kudusin valmis ja hakkasin mustrit ja värve hiljem otsima. Katsetasin päris mitmeid erinevaid kombosid, harutasin ja natuke vandusin kah, aga näed, valmis said! 
Ja minu meelest täitsa toredad, sest punasega on mul ebakindlus - ma ei oska seda värvi niimoodi kasutada, et ma ise ka rahul oleksin.
Kindad kudusin veidi erinevad: erinevusi märkab nii randmeosadel kui ka sõrmedel ja käeseljal.
Kasutasin 8/2 lambavillaseid lõngu, vardaid 1.25 ja ringil oli 104 silmust. Kuigi silmuste arv on minu tavapärasest mõnevõrra suurem, siis kindad tulid oodatust kitsamad.

Originaali muster on võetud ERM A 135:9 labakindalt, näha saab siit. Sellest kindast on teada, et selle kudus 1845. aastal Kadri Poolakese.





Aitäh Getterile modellitöö eest!

esmaspäev, 18. veebruar 2019

Jaamakirjalised Hallisted

ERM A 509:3125/ab
Seoses käsitööõpetaja magistriõpingutega läbisin sügissemestril silmuskudumise kursuse - ma ei tea isegi mitmendat korda ma seda juba läbin, aga iga kord on hoopis teistsugune. Sel korral juhendas meie kursust Anu Pink. 

Üheks ülesandeks oli etnograafiliste kinnaste kudumine. Et endale väljakutse seada, otsustasin kududa koopialaadsed kindad, peenikese lõnga ja varrastega. 
Suuruse määras kindlaks Joosepi käsi, mistõttu tulid kindad originaalist veidi kitsamad. 

Ringil oli tavapärase 100 silmuse asemel 144, kange tahtmine oli kolmanda varda lõpus uue reaga alustada - kuidagi käe sisse harjunud silmade arv. :)
Kasutasin Saara 12/2 lõnga ja 1,25 vardaid. Sinise lõnga värvisin ise. Kindakirja nimetus on legendi järgi jaama kirjad; mina valisin selle paari hoopis selle toreda randme järgi.

Kel soovi teha, siis Piiri "Suures kindaraamatus" on see muster täiesti olemas, lk 31. Mina avastasin selle raamatu alles siis kui olin mustri juba pildi järgi maha kribanud.

Nagu ka legend ütleb, et  "Kindad on veimevaka kindad /---/ isa-isa oli saanud Ülikesti talust peretütre mehele minemise puhul", siis selles ajendatult otsustasin ka mina need kindad veimevakka oma õiget aega ootama jätta.



kolmapäev, 16. jaanuar 2019

Kivi kotti (varda)kott

Õmblesin ööl vastu esmaspäeva lapitehnikas vardakoti, kingituseks ühele väga erilisele inimesele, kes põrutab mõneks ajaks väljamaale õppima. 

Kasutasin Kihnu vardakoti meetodit, õpetuse leiate  I.Uus raamatust "Mõned nopped Kihnu näputööst". Näiteks üks tore vardakott ERMi kogudest on nähtav SIIN.

Kui varasemalt olen jäänud ainult puuvillasele materjalile kindlaks, siis sel korral kasutasin lisaks puuvillasele ka diplomitööst järele jäänud linaseid kangaid.






esmaspäev, 31. detsember 2018

Mamma Hallisted

Kudusin suvel vanaemale 16 sarvilise kirjaga sõrmkindad. Otsene inspiratsioon on võetud ERM 1810/ab järgi. Kel huvi, siis Suures Kindaraamatus on muster olemas.
Mina leidsin need kindad hoopis Mulgi Rahvarõivaste raamatust, see randmeosa tundus nii tore oma mummukestega ja sinivalge kombo on alati kindlapeale minek.


Sõrmekirjad "laenasin" teiste Halliste khk kinnastelt. Kasutasin 8/2 lõngu ja 1,25 vardaid. Sel korral on kindad suht "lõdva randmega" kootud, sest enne kindaid olin just sukki kudunud, kindaid koon alati veidi kõvemalt kui sukki, neid näitan mõni teine kord.
Aga kui soovite vaadata, kui tihedad suutis näiteks Heli needsamused kindad kududa, siis vaadake SIIA ja SIIA. Udupeen!




laupäev, 15. detsember 2018

Muhu Kollased

See kindapaar sündis minu varasemalt kootud Muhu Roosade eeskujul. Ise nimetan seda paari hellitavalt roosade õeks. 
Mõte või ajend nende kudumiseks oli ajakiri Käsitöö kindakonkurss, kus minu kindapaar auhinnatud ei saanud, aga sellegipoolest sain mina omale lemmikvärvi kindad. Nüüd on mul kaks paari muhuainelisi, millega linna peal kelkimas käia. :)
Inspireerusin Muhu keerukordadega randmetest, sukakirjadest ja siilikuvärvist.



Kinnastele (va silmamine) ma varem tikkinud polnud, tuleb tõdeda, et harutasin päris mitu korda kuni jõudsin enda jaoks parima tulemuseni.
Tikandi värvid on kinnastel erinevad, noh, sest et ma ei saagi vist enam ilma väikeste vimkadeta, mis muudavad elu põnevamaks. :)



Kasutasin 1,25 vardaid, 8/2 lõnga, tikkimiseks peenvillaseid lõngu. Randme- ja käeseljamustrid "Meite Muhu mustrite" raamatust. Otsakahandused on spiraalsed, tikkisin ahelpistetega.
Ahjaa! Muster on kootud ainult käeseljale, peopesad on täitsa kollased. Kudusin seda osa edasi-tagasi ridadena, üsna tüütu, aga nii tore ja teistmoodi jäi. 


Fotod tegi Kerli, aitäh!

esmaspäev, 1. oktoober 2018

Ma tegin kaks korda pätti

Viimase kooliaasta sügissemestril, ehk siis umbes aasta tagasi oli võimalus valida aine, kus tutvustati pastelde ja pättide valmistamist. Pättide tegemist õpetas Talvi Sarapu.
Mina valmistusin selleks juba suvel: tikkisin entusiastlikult lilltikandis pätipealsed valmis, et saaks ikka need ehedad Muhu pätid. 
Tikkisin valmis ja saingi.


Need pätid tegin endale, tikkisin roosasid roose, et passiks kokku minu nipiga vatiga (VAATA SIIT).



Teised pätid tegin aasta hiljem, ehk sel suvel kui täditütar Elerin avaldas nendele soovi.
Mõeldud-tehtud, ainuke mure oli liistud. Eelmisel korral sai neid kultuuriakadeemiast laenutatud, aga nüüdseks olin juba Tartusse kolinud ja otsisin lähemal asuvaid variante.
Liiste sain laenutada Lõngapesa poest (asub Riia maanteel Abakhaniga samas majas).





                                    
Pättidest üldiselt: kuni 20. sajandi alguseni tarvitati kaunistamata pätte tööjalatsitena. Muhus hakati enne I Maailmasõda neid kaunistama, alguses geomeetrilise ornamendiga, kasutades ristpiste tehnikat. I MS järel hakati Muhus pätte kaunistama madalpistes lilltikandiga, mida hakati nimetama roositud pättideks. Need ilupätid olid siiski pühapäeva jalanõud, enamasti püüti olla paljajalu, sest kandmine kulutas jalanõusid. 

Roositud pättidele on ninale paigutatud tavaliselt kaks suuremat lille. Muhu naised peavad kohustuslikeks elementideks tikkida üks punane roos, teine roosa (muhuroosa), nende ees keskel päti ninas üks valge karikakar, mis sümboliseerib puhtust. 





Sellised nad siis sel korral said, ise olen teisena tehtud pättidega rohkem rahul. Ütlus, et harjutamine teeb meistriks peab ikka paika küll!




reede, 10. august 2018

Pallapooltest inspireeritud rõivakollektsioon / Collection of clothing inspired by pallapool

Selles postituses tutvustan enda TÜ Viljandi kultuuriakadeemias valminud diplomitööd.
Eeltööd kollektsiooni loomiseks algasid juba üsna ammu, kui uurisin seminaritöö raames Põhja-Viljandimaa kihelkondade kirivöid. Minu sooviks oli kirivööde uurimisega edasi tegeleda.
Pallapoolte (valge linane seelik, mille allääres on kirivöö) juurde sattusin juhuslikult "Mulgi rahvarõivaraamatut" sirvides. BINGO! Sain suurepärase inspiratsiooniallika kirivöö kasutamiseks.

ERM EJ 58:34 Paistu khk tüdruk

Enda kollektsiooni kavandades lähtusin sellest, et eset saaks tänapäeval kanda igas olukorras (kontoris, peol, vabal ajal). Kollektsiooni kannavad naised, kes väärtustavad meie pärandit, kvaliteetseid looduslikke materjale ja lihtsaid lõikeid.
Soovisin teha lihtsate lõigetega kleidid, inspireerituna hõlmik- ja A-lõigetest. 


Nii valmisidki võimalikult originaalilähedasi poekangaid kasutades kolm kleiti: hõlmiklõikeline, poolhõlmiklõikeline (seelikuosa hõlmiklõikes) ja printsessilõikeline (reljeefid käeaugukaarest). 
Viimase kleidi juures kasutasin labases koes tumesinist linast värvi kangast. Teised kleidid valmisid toimsest naturaaltooni linasest kangast. Kirivööd on kootud Vilma villakojas valmistatud 3-kordsetest lõngadest. Kirivööd on esemetele kinnitatud käsitsi. 




 Hõlmiklõikelise seelikuosaga kleit. Kleidi poogana kasutatud ERM 17864 vöökirja. 



Modell: Kristiina Kanep
Hõlmiklõikeline kleit. Kirivöö muster pärineb ERM A 553:17 seelikult.

Modell: Maarja Palu



Printsessilõikeline kleit. Muster on pärit Viljandi Muuseumis asuvalt esemelt (VM 3224 E 365).



In this post I introduce my diploma thesis "Collection of clothing inspired by pallapool". Pallapool is white linen skirt in which the bottom line is decorated with hand woven belt. 
I made three dresses, where I wanted to make very simple dresses that women could wear in any situation (in office, at party etc). 
The belt patterns are taken from old items held in Estonian National Museum and Viljandi Museum. 
I used as  authentic materials as possible (twill linen fabrics, sheep wool and linen yarns). 


Fotod/photos Sandra Urvak