neljapäev, 30. jaanuar 2020

Muhu Sinised

Pärast sukkade kudumist (jaja, järgmine postitus on nendest, ma luban) jäi mulle see 12/2 lõngaga kudumine kuidagi nii käe sisse, et mõtlesin, et kooks siis ühed Muhu sõrmkindad ka kohe järgi. 

Nendel kinnastel on heegeldatud randmed. Need tulid hästi kitsad, sest ma ei arvestanud üldse sellega, et pärast teise või kolmanda ringi heegeldamist see pind üldse ei veni. 
 Peale tikkisin linnud, kusjuures tikkimine võttis kauem aega kui heegeldamine, sest ma harutasin seda tikandit no umbes 7 korda lahti, kuni lõpuks tulemusega rahule jäin. 

Lõngaks valisin elektrisinise, sest see sobis minu untsu läinud muhuroosa katsetusega päris hästi kokku. Untsu ta läks selle pärast, sest mul ei olnud tookord suvel mahti oodata, millal see lõng seal potis lõpuks õiget värvi läheb ja nii ma uhasin seda rodamiini muudkui potti juurde, tulemuseks sain päris ilusa tumeroosa lõnga, aga muhuroosa see siiski polnud, nii et pidin muhuroosa värvimisega uuele katsele minema. Aga lõngad seetõttu seisma ei jäänud, nii, et ju siis pidigi tol korral nii minema. 


Sel korral mul otsest etnograafilist eeskuju polnud, Meite Muhu raamatus olid ühed hästi toredad sinised kindad kootud, oranžide lilledega.
Need kassid on inspireeritud minu toredast punasest kassist Flerkenist - mõne meelest on need rebased, aga ma ei pane pahaks, olgu siis kassid või rebased. :)




Lillede südamed on peale silmatud. Ringil oli silmuseid 112. Kudusin varrastega nr 1,25.


Kui me Joosepiga Viljandi ajal meie kursuse kindanäitusel käisime, siis ta näitas ühtedele Heli kootud Muhu kinnastele ja ütles: "Kuule, need silmused on ju nagu pikslid - nii väikesed!"


Imeilusate fotode autoriteks on Tiina Pitk ja Silver Taavet Kollom. Aitäh!