Liisu Läänemaad

See kindapaar on kootud minu õele. Ülesandeks anti midagi sinise ja mustaga. Olin juba ammu mõelnud ühtede Vigala kinnaste peale. MuISist kahjuks ma seda pilti üles ei leidnud, aga number on MT 338E, pildi leiab ka Liivi Vainu "Läänemaa sõrmkindad" raamatust. 

Originaalidel on samuti põhivärviks must, randmeosa on punase-kollase-valgekirju. Mina kudusin kinnastele veidi pikema randmeosa. Kes järgi tahab kududa, siis nagu enne mainisin Liivi Vainu "Läänemaa sõrmkindad" annab hea ülevaate Läänemaa sõrmkinnastest, lisaks on seal ka mustrid ja muud õpetused.

Kasutasin nagu ikka 8/2 villast lõnga, vardaid 1,25. 

Randmeosas ringil 100 silmust, edasi 92.

Isegi 100 silmusega jäi ranne veidi kitsas, huvitav, kas peaksin ilma pööramata töövõtet kasutama, et kude veidi pehmem jääks?

These gloves are inspired by Vigala, Läänemaa county, it's in West Estonia. These are made for my sister Liis. I changed the colours and knitted longer wrists.

I used 8/2 wool, 0 size needles.

Wrists are knitted with 100 loops and after there are 92 loops.

You can find more information about original gloves in Liivi Vainu's book "Läänemaa sõrmkindad". There are many instructions for example how to knit gloves etc.

I really recommend this book.

Tänan "fotograaf" Joosepit! 

Many thanks to my "photographer" Joosep!

Muhu Hallid/Greys of Muhu

Neid kindapostitusi kipub siin blogis üha rohkem olema. Põhjus on selles, et kudusin suvel päris hea mitu paari kindaid, polnud muud oma vaba ajaga teha. :)

 Kes suvel ei koo see talvel külmetab. 

Inspiratsiooni sain seekord hoopis raamatust leitud kindakirjadest. Mustrid on pärit "Meite Muhu mustrid" raamatust.

Avastasin, et kolme värviga on ikka jube tüütu kududa, aga pitsiline ranne läks mõnusa kiirusega edasi. 

Vardad 1,25

Lõng 8/2

Ringil 96 silmust

Kokku võtsin spiraalse kahandusvõttega.

These gloves are inspired by Muhu patterns. I got these from "Designs and patterns from Muhu Island". 

Piltide eest tänan Kerlit.

Tõstamaa roositud sõrmkindad

Mul oli sügisel väike kriis, et mida ma nüüd võiksin kududa. See oli kindel, et kindaid, aga no milliseid siis?! Ema nägi kunagi Eesti Naise kaanel Epp Maria Kokamägi oma lastega, käsi kaunistasid imelised Tõstamaa kindad ja randmesoojendajad. Tema arvas, et võiksin neid kududa.

Nii ma siis kolasin MuIsis ringi ja sõelale jäid kaks kindapaari, millest ema valis enda lemmikud.

ERM 1256
http://www.muis.ee/museaalview/538842

Mulle need kindad ka meeldisid, seal on ju lausa roosat ja muid ilusaid elemente.

Aga ikkagi tegin enda kootud kinnastele mõned muudatused. Ühed tahtlikult ja teised mitte nii tahtlikult. 

Oleksin enda kinnastele ka tahtnud keskmise sõrme roosida, aga ei tulnud nii. Ei osanud selle peale kohe alguses mõelda, et ma ei paigutaks keskosa roosimustrit kindale täpselt keskele, seetõttu ei tulnud sõrme roosimuster ka täpselt keskmise sõrme peale vaid oleks kõvasti nihkunud.

Aga ülejäänuga jäin rahule, tulid nii värvilised ja toredad. :)

Narmaste kudumine oli ka oodatust valutum, läks isegi päris nobedalt edasi.

Kes narmaid kududa ei oska, siis "Eesti Silmuskudumise I" osa raamatus on nende kudumise kohta väga hea õpetus.

Ainuke tüütu asi roositud kinnaste juures on lõngaotste peitmine, ühel kindal oli umbes 170 lõngajuppi. 

Ringil oli silmuseid 96, vardad 1,25, 8/2 lõng.

Ema arvas, et tema nii valgeid kindaid ei kannaks, seega on need kindad saadaval Mardilaadal TÜVKA boksis!

Aitäh Sirjele piltide eest!

Saaremaa-ainelised meestesõrmikud

Selle kindapaari kudumiseks sain inspiratsiooni ühtedest Saaremaa kinnastest. 

Originaalkindad on "veidi" rusutud, kogutud 1895. aastal.

ERM A 291:289/ab

Minu esimesed meeste sõrmikud, ärapööratud randmega. 

Ärapööratud randme kudumist õppisin Kristi Jõeste juhedamisel eelmisel sügissemestril.

Sõrmed kudusin täpilised.

Randme kohta nii palju, et selle kudumiseks soovitan kannatust varuda, kuna herneridade kudumine võtab väga kaua aega, lisaks ka ärapööratud serv ise on aeganõudev. 

AGA see jääb väga efektne ja soe. :)

Võrreldes naiste sõrmikutega oli meeste kindaid minu jaoks raskem kududa, kuna ei saanud neid endale kätte proovida ja modelli polnud ka alati käepärast. Seetõttu tulid ka sõrmed veidi suured ning pöial lai. Aga oma vigadest õpitaksegi ja järgmine kord on tulemus juba kindlasti parem. 

Ringil silmuseid 112

Lõng 8/2

Vardad 1,25

Tänaseks on kindad rõõmsalt juba kasutuses :)

Viljandi-ainelised sõrmkindad/Viljandi's gloves

Nende kinnaste valmimisega oli nii, et kolasin MuIsis ringi ja ühel hetkel hakkas üks kindakatke mulle silma. Võib öelda, et lähemalt uurides-puurides ta isegi kõneles minuga. Mul tuli mitmeidki ideid, milline see kinnas võis oma hiilgehetkel välja näha.

Tänaseks päevaks on sellest kindapaarist säilinud selline tükike:

ERM 17892/1

Minul tulid veidi rõõmsamates värvides kindad. Randme mustrid on inspireeritud  ühtedest Viljandimaa UKU-aegsetest käpikutest. Keerukorrad randme vahel on aga Muhu mõjutus.

Miks ma kudusin ühe sõrme heledama sinisega? Vastus on väga lihtne, kuna kudusin neid kindaid Soomes olles ja kaasas oli väga vähene osa minu lõngavarust, siis katlustasin, et sinakas-rohekat lõnga jääb puudu ja nii tulidki kaks sõrme sinised. Ja kusjuures mul jäi ikkagi seda lõnga puudu, õnneks sain Viljandi käsitöökojast ühe üliväikese tutsaka seda sama tooni!  

Kindad on kootud varrastega 1,25, lõng 8/2 ja ringil 96 silmust. 

For these gloves I searched inspiration from MuIs. It is Estonian Museums Informatoin System. There are many museal pictures and descriptions. So I found a little piece of mitten and I literally fell in love, I'd say it even spoke with me.

My knitted gloves are in brighter colours, for wrist parts I took inspiration from other mittens.

The reason why I knitted one finger with brighter blue is that I knitted these gloves when I wasn't at home, I was in Finland at work. So I was afraid that I didn't had enough wool. And I was right, so lucky and smart me that I decided to do that.

Gloves are knitted with 0-size needles, yarn 8/2 and there were 96 loops.

Piltide eest tänan Kerlit!

Thank you Kerli for taking pictures!

Suure-Jaanid

See kindapaar on inspireeritud ligikaudu 1859. aastal kootud valge-sinisekirjudest Suure-Jaani labakutest.
Lähemalt saate uurida SIIT.

ERM 703/ab

Mina vahetasin värve ja kudusin hoopis sõrmikud.

Juurde lisasin ka kolmanda värvi, heledad silmused on peale silmatud.

Randme püüdsin teha originaalilähedaselt keerukordadega, nende vahele kudusin tärnikesed.

Sõrmedel kasutatud pöidlakirja.

Ringil 96 silmust

 varras 1,25 

lõng 8/2

Modelliks oli seekord minu ilus õde Liis, aitäh!

Muhu nipiga vatt

Oeh, ei oskagi selle vati kirjeldamisega kusagilt alustada...

Alustan sellest, et kogu see mõte oli mu peas mõlkunud juba tükk aega ja vatitegu kestis lausa terve II kursuse.

Kõigepealt esitasin Riina Tombergile (Ruut ja Triip OÜ) tellimuse kampsuni toorikuks.

Alustasin rinnaesise ja varrukate tikkimisega eelmisel sügisel, tikandi mustri mõtlesin ise, kohandada aitas tikkimise õppejõud Christi Kütt. Tikkimine sujus edukalt, peenvillase materjaliga läheb tikkimine üsna kiiresti edasi. Kokku kulus tikkimiseks umbes 26h.

Minu algseks sooviks oli vatt valmis saada sügissemestri lõpuks, aga siis tekkis mul mõte teha sellele ka heegelpits.

Nüüd ongi vati allääres, kaeluseosas ja varrukate ülaosas heegelpits, mille tegin kevadel heegeldamise aine raames Kristi Jõeste juhendamisel. Heegeldasin pitsi eraldi valmis ja hiljem kinnitasin peitpistetega vati külge. Mustri sain "Meite Muhu mustrid" raamatust.

Pitsi valmistamiseks ja kinnitamiseks kulus kokku umbes 23h. 

 Keeruliseks läks minu jaoks siis kui tikandit ja voodrit pidi kampsuniga ühendama. Selles osas aitas mind õmblustehnoloogia õppejõud Kristina Libe (Vingersats).

Kinnituseks lisasin haagid, kaunistuseks helmed, rinnaesise osale on lisatud siksakpaelad.

Miks üldse nimetatakse seda kampsunit nipiga vatiks? Nipiks nimetatakse kampsuni seljaosal olevat kolmnurkset osa. Vanasti omas see ka praktilist osa: kummardumisel püsis kolmnurkne serv ilusti vöö vahel ja selg oli soojas. 

Miks mitte tänapäeval kanda seda vatti kas või teksapükstega. :)

Fotode eest tänan Kerlit!

Natuke veel lapitehnikat

Mul on hea meel, et valisin kevadsemestril lapitehnika aine. Kõik see kangaste sobitamine, lahti lõikamine ja uuesti kokku lappimine on minu jaoks nii põnev. Samuti meeldib mulle lapitehnika juures taaskasutus, sest nii äge on ju vanu rõivaid näha uues kuues.

Selles postituses näitan kahte padjakatet ja meigikotti, kõik suviselt rõõmsad ja värvilised.

Kasutasin Inglise tehnikat, mis tähendab seda, et terve ornament on kokku õmmeldud ja kinnitatud käsitsi. Lillemotiivi alla panin vatiini, et lill oleks reljeefne, tepingud on tehtud masinaga. Nööbid tegin tugeva papi ja vatiini abiga.

Meigikotiga on umbes sama lugu, mis padjakatetegagi, ainult kotil on kuusnurgad palju väiksemad ja ajakulu oli tunduvalt suurem. Ainuüksi kuusnurkadest koosneva lapi tegemiseks kulus mul umbes 12 tundi. Seetõttu on selline vaid üks meigikoti külg. Kaunistuseks lisasin puuvillase pitsi, sees on vatiin.

Istmekate

Jälle üks töö lapitehnika kursusest, seekord viimane niiöelda suur töö. Ja noh, ma võtsin seda "suurt tööd" ikka otse sõnast, sest see istmekatte kokkuõmblemine oli tükk tööd.

Mõte tuli sellest, et alati jääb telje taga istudes tagumik kangeks, olen proovinud pingile panna nii tekki kui ka patja, aga need on alati põrandal lõpetanud. Seega arvasin, et just teljepingile mõeldud kate on kõige õigem asi tagumiku alla. 

Värvide valik oli lihtne - teljetoa järgi roosa.

 Kate on tehtud Inglise tehnikas, kokku õmmeldud ja tepitud käsitsi. Masinaga õmblesin "raami" ja alumise kanga. Sees on porolon. 

Kihnu titemütsid

Kevadsemestril oli meil võimalus valida valikainena lapitehnika. Mina valisin selle eelkõige oma vähese õmblemisoskuse tõttu. Kokkuvõtteks oli see, et väga palju masinaga õmblemist polnudki. :)

Lapitehnikas tegime Kristi Jõeste juhendamisel mitmeid vahvaid asju: lahttaskut, titemütse, vardakoti. Selles postituses kirjutan titemütsidest. 

Tüdrukute mütsi puhul ei saa mainimata jätta, et terve müts on käsitsi õmmeldud. Kihnlastel oli kombeks lagipealne osa teha alati punasest kangast, et kurjasid vaime eemale peletada. 

See müts läks kingituseks meie kursuse kõige uuemale liikmele - Loonale.

Poiste müts on õmmeldud masinaga. Poiste müts erineb tüdrukute omast ka lõike poolest, kui tüdrkute müts koosneb kolmest osast, siis poiste mütsil on viis osa. 

Pealage kaunistab tutt, mis on lisaks toredusele ka praktilise tähtsusega: peidab õmblemisel jäänud viperused ära. 

Mütsid sobivad umbes 10 kuu vanusele lapsele.

Titemütside õpetused leiad I. Uus raamatust "Mõned nopped Kihnu näputööst".

Tikitud lahttasku

I kursuse tikkimise aines pidime tikkima lahttasku. Valida oli geomeetrilise ja arhailise tikandi vahel. Mulle ausaltöeldes niit niidi haaval tikkimine eriti ei istu ja nii saigi minu valikuks arhailine tikand, mida on hea vabakäeliselt tikkida. 

Tikkisin linasele kangale mulineedega. Kandikangas on puuvillane. 

Lahttasku pael on kootud kõladega, iirisest.

Tuttidele lisatud medaljonid, et ikka edevam oleks. :)

Taskule on õmmeldud tunnel, kust läheb kõlavöö läbi.

Vanasti kanti lahttaskuid rahvarõivaseeliku all, puusale seotuna. Tänapäeval näeb lahttaskuid tavaliste riiete peal. 

Aitäh modell Sirjele!

Roosad roosid hallil taustal

Need kindad valmisid puhtalt uudishimust: tahtsin kududa lapilist rannet ja roosida.

Lapilise randme kohta sain teada, et see on väga aeganõudev, ühe randme kudumiseks kulus umbes 11h.  Lisaks alguses veel randme kavandamine, neid värve pole üldse lihtne ritta sättida!

Aga ranne jääb nii ilus ja efektne, vaatamata pikale kudumisajale teen seda kindlasti veel. 

Roosimine on aga vastupidiselt randme kudumisele väga mõnus tehnika, sest väikeseid juppe on raske pusasse ajada. 

Ainuke mure roosimise juures on tohutu lõngaotsade peitmine. Aga kokkuvõttes on ju kõik seda vaeva väärt. :)

Roosimustri leidsin internetist, kindlat piirkonda ei oska öelda, meenutab veidi Tõstamaa roositud kinnast. Mustrilt jätsin ära suure käeselja motiivi. Värvid valisin endale meelepärased.

Tehniline info:

Lõng: 8/2 villane

Vardad: 1,25

Ringil silmuseid: 96

Sõrmeotsa kahandus: spiraalne

Piltide eest ütlen aitäh Kerlile!

Üks omamoodi mantel

Selle mantli mõte sündis second hand kaupluses. Mantli juures köitis mind üks silt, millel oli kirjas: "Nööbid puudu!". Mul hakkas kohe mõte tööle, et mida kõike ma saan sellele mantlile lisada, et see isikupärasemaks muuta. 

Mul oli alguses sellest mantlist üsna kindel nägemus: roosade nööpidega ja roosade tikitud roosidega. Aga roosasid sobivaid nööpe ma ei leidnud ja mõtlesin siis, et kõigepealt otsin sobivad nööbid ja alles siis hakkan tikandit kavandama.

Nööbid sain Kangadzungli e-poest, eriti meeldib mulle see, et need on puust, tunduvad minu jaoks rohkem maalähedasemad.  Peal on neil mustal taustal mooni moodi lill ja rohelised lehed.

Tikandi leidsin Leida Kirstu raamatust. Muster sobis suuruse ja kuju poolest väga hästi, muutma ei pidanud midagi. 

Mustri ajasin peale läbi kile, habemeajamisvahuga. Tikkisin peenvillaste lõngadega, kaunistuseks lisasin mõned helmed. 

Tikandi valmimiseks kulus paar päeva, rohkem võttis aega selle kõige kavandamine ja värvide sättimine + mustri peale ajamine. 

Piltide eest kniks Kerlile!

Teljetoa uus kaltsuvaip

Eelmisel kevadel õnnestus mul saada päris enda kangasteljed. Nende eest tänan oma Mammat, kes need mulle soetas ja lubas enda majja üles panna. Enne telgede tuppa vedamist tegime toale kerge värskenduse.

 Suveks said teljed kokku, sügisel alustasin lõime pealepanekuga, mis sai päris peale alles jõulude paiku.

Sidus sai täielikult kudumiskõlblikuks reedel, selle eest teen kniksu Lindale, kes tuli lahkelt mulle appi. 

Kavandamisega läks üsna nobedalt, kindel plaan oli teha suuremalt jaolt labases koes vaip mõne toimse hambareaga. Värvid valisin tapeedi järgi.

Kuna see on mu esimene töö nende kangastelgedega, siis otsustasin, et päris esimene töö peab jääma ikka telgede juurde. Kaltsudega oli mul lihtne: ema oli juba enamuse vajalikke toone (hoopis teise vaiba jaoks) välja otsinud ja ribadeks lõiganud. Nii et ise pidin väga vähe aega kanga lõikamisele kulutama. 

Vaip sai kootud 1,5 päevaga. Pikkust tuli umbes 240 cm, laiust 84 cm. Mul puudus vajaliku laiusega pingutaja, seetõttu jäi vaip natuke ebaühtlaste äärtega.

Tahaksin veel näidata oma toredat "tööriistanagi", seda ehib minu vanavanaema suga, mille otsas ripuvad omakorda minu teise vanavanaema piiritsad.

Minu jaoks on see nagi väga praktiline, nii hea oli vaiba kudumise ajal sinna üleliigseid piiritsaid riputada.

Kui me Mammaga kevadel tapeetisime, siis jäi meil vajalikku tapeeti veidi puudu ja tegime keset seina ühe tumedama ristküliku. Alguses oli mul plaan sinna pildid riputada, aga tuli hoopis selline mõte:

                                                                                                                                                                   

  

Need teljed kuulusid varem elukutselisele kangakudujale, seega sain lisaks telgedele veel kaasa väga palju sugasid, süstikuid jm kangakudumise tarvikuid.

Minu uhke soakast.

Kindlasti ma upgraden oma teljetuba veel edasi, mõni mõte juba mõlgub seoses kapi (seda ma näitan alles siis kui see valmis saab) :) ja teljepingiga.