Mamma Hallisted

Kudusin suvel vanaemale 16 sarvilise kirjaga sõrmkindad. Otsene inspiratsioon on võetud ERM 1810/ab järgi. Kel huvi, siis Suures Kindaraamatus on muster olemas.

Mina leidsin need kindad hoopis Mulgi Rahvarõivaste raamatust, see randmeosa tundus nii tore oma mummukestega ja sinivalge kombo on alati kindlapeale minek.

Sõrmekirjad "laenasin" teiste Halliste khk kinnastelt. Kasutasin 8/2 lõngu ja 1,25 vardaid. Sel korral on kindad suht "lõdva randmega" kootud, sest enne kindaid olin just sukki kudunud, kindaid koon alati veidi kõvemalt kui sukki, neid näitan mõni teine kord.

Aga kui soovite vaadata, kui tihedad suutis näiteks Heli needsamused kindad kududa, siis vaadake SIIA ja SIIA. Udupeen!

Muhu Kollased

See kindapaar sündis minu varasemalt kootud Muhu Roosade eeskujul. Ise nimetan seda paari hellitavalt roosade õeks. 

Mõte või ajend nende kudumiseks oli ajakiri Käsitöö kindakonkurss, kus minu kindapaar auhinnatud ei saanud, aga sellegipoolest sain mina omale lemmikvärvi kindad. Nüüd on mul kaks paari muhuainelisi, millega linna peal kelkimas käia. :)

Inspireerusin Muhu keerukordadega randmetest, sukakirjadest ja siilikuvärvist.

Kinnastele (va silmamine) ma varem tikkinud polnud, tuleb tõdeda, et harutasin päris mitu korda kuni jõudsin enda jaoks parima tulemuseni.

Tikandi värvid on kinnastel erinevad, noh, sest et ma ei saagi vist enam ilma väikeste vimkadeta, mis muudavad elu põnevamaks. :)

Kasutasin 1,25 vardaid, 8/2 lõnga, tikkimiseks peenvillaseid lõngu. Randme- ja käeseljamustrid "Meite Muhu mustrite" raamatust. Otsakahandused on spiraalsed, tikkisin ahelpistetega.

Ahjaa! Muster on kootud ainult käeseljale, peopesad on täitsa kollased. Kudusin seda osa edasi-tagasi ridadena, üsna tüütu, aga nii tore ja teistmoodi jäi. 

Fotod tegi Kerli, aitäh!

Ma tegin kaks korda pätti

Viimase kooliaasta sügissemestril, ehk siis umbes aasta tagasi oli võimalus valida aine, kus tutvustati pastelde ja pättide valmistamist. Pättide tegemist õpetas Talvi Sarapu.

Mina valmistusin selleks juba suvel: tikkisin entusiastlikult lilltikandis pätipealsed valmis, et saaks ikka need ehedad Muhu pätid. 

Tikkisin valmis ja saingi.

Need pätid tegin endale, tikkisin roosasid roose, et passiks kokku minu nipiga vatiga (VAATA SIIT).

Teised pätid tegin aasta hiljem, ehk sel suvel kui täditütar Elerin avaldas nendele soovi.

Mõeldud-tehtud, ainuke mure oli liistud. Eelmisel korral sai neid kultuuriakadeemiast laenutatud, aga nüüdseks olin juba Tartusse kolinud ja otsisin lähemal asuvaid variante.

Liiste sain laenutada Lõngapesa poest (asub Riia maanteel Abakhaniga samas majas).

                                    

Pättidest üldiselt: kuni 20. sajandi alguseni tarvitati kaunistamata pätte tööjalatsitena. Muhus hakati enne I Maailmasõda neid kaunistama, alguses geomeetrilise ornamendiga, kasutades ristpiste tehnikat. I MS järel hakati Muhus pätte kaunistama madalpistes lilltikandiga, mida hakati nimetama roositud pättideks. Need ilupätid olid siiski pühapäeva jalanõud, enamasti püüti olla paljajalu, sest kandmine kulutas jalanõusid. 

Roositud pättidele on ninale paigutatud tavaliselt kaks suuremat lille. Muhu naised peavad kohustuslikeks elementideks tikkida üks punane roos, teine roosa (muhuroosa), nende ees keskel päti ninas üks valge karikakar, mis sümboliseerib puhtust. 

Sellised nad siis sel korral said, ise olen teisena tehtud pättidega rohkem rahul. Ütlus, et harjutamine teeb meistriks peab ikka paika küll!

Pallapooltest inspireeritud rõivakollektsioon / Collection of clothing inspired by pallapool

Selles postituses tutvustan enda TÜ Viljandi kultuuriakadeemias valminud diplomitööd.

Eeltööd kollektsiooni loomiseks algasid juba üsna ammu, kui uurisin seminaritöö raames Põhja-Viljandimaa kihelkondade kirivöid. Minu sooviks oli kirivööde uurimisega edasi tegeleda.

Pallapoolte (valge linane seelik, mille allääres on kirivöö) juurde sattusin juhuslikult "Mulgi rahvarõivaraamatut" sirvides. BINGO! Sain suurepärase inspiratsiooniallika kirivöö kasutamiseks.

ERM EJ 58:34 Paistu khk tüdruk

Enda kollektsiooni kavandades lähtusin sellest, et eset saaks tänapäeval kanda igas olukorras (kontoris, peol, vabal ajal). Kollektsiooni kannavad naised, kes väärtustavad meie pärandit, kvaliteetseid looduslikke materjale ja lihtsaid lõikeid.

Soovisin teha lihtsate lõigetega kleidid, inspireerituna hõlmik- ja A-lõigetest. 

Nii valmisidki võimalikult originaalilähedasi poekangaid kasutades kolm kleiti: hõlmiklõikeline, poolhõlmiklõikeline (seelikuosa hõlmiklõikes) ja printsessilõikeline (reljeefid käeaugukaarest). 

Viimase kleidi juures kasutasin labases koes tumesinist linast värvi kangast. Teised kleidid valmisid toimsest naturaaltooni linasest kangast. Kirivööd on kootud Vilma villakojas valmistatud 3-kordsetest lõngadest. Kirivööd on esemetele kinnitatud käsitsi. 

 Hõlmiklõikelise seelikuosaga kleit. Kleidi poogana kasutatud ERM 17864 vöökirja. 

Modell: Kristiina Kanep

Hõlmiklõikeline kleit. Kirivöö muster pärineb ERM A 553:17 seelikult.

Modell: Maarja Palu

Printsessilõikeline kleit. Muster on pärit Viljandi Muuseumis asuvalt esemelt (VM 3224 E 365).

In this post I introduce my diploma thesis "Collection of clothing inspired by pallapool". Pallapool is white linen skirt in which the bottom line is decorated with hand woven belt. 

I made three dresses, where I wanted to make very simple dresses that women could wear in any situation (in office, at party etc). 

The belt patterns are taken from old items held in Estonian National Museum and Viljandi Museum. 

I used as  authentic materials as possible (twill linen fabrics, sheep wool and linen yarns). 

Fotod/photos Sandra Urvak

Karolini Pärnu-Jaagupid/For Karolin

Nende kinnaste inspiratsiooniallikas pärineb 1820ndatest aastatest.

ERM A 119:109/ab link

Mind võlus nende kinnaste juures enim mustri lihtsus, seetõttu otsustasingi veidi mängida kirjalõngade ja randmetega.

Loomulikult sai ka Karolin enda sõna sekka öelda, kuigi suurema otsustamise jättis ta minu hooleks.

Ise kahtlustan, et värvivaliku otsustasid Karolini blondid juuksed ja sinised silmad. :)

Nagu mulle kuidagi juba omaseks on saanud, siis kudusin randmed veidi omamoodi ja käeosale silmasin mõned toredad roosad täpikesed. Esimest korda püüdsin ka toon-toonis mustriosaga veidi liikuvust anda.

Silmi oli vardal 24, vardad 1,25 ja lõng 8/2. 

For these gloves I took inspiration from Pärnu-Jaagupi mittens. Originals were made about 1820s.

I used 0 size needles 8/2 yarn. 

Aitäh modell Karolinile!