Kristjan Raud on öelnud, et "kindakirjad polnud muud kui lumehelveste järelkujutused. Lumekibemed langesivad tumeda põhjaga kinda pääle, kuni need üleni tihnitähniliseks saivad. Kentsakas kirju kiri meeldis ja meelitas järeletegemisele."
Kui tavaliselt on mul olnud mingisugune kindakiri või -katke eeskujuks, siis sel korral tegelikult oli inspiratsiooniks hoopiski üks randmekavand.
Kristi Jõeste saatis aastaid tagasi Kudujate koopiaklubi Facebooki gruppi pühadetervituse, mille juures oli üks randmekavand, mille ma nüüd (kindlasti on seda keegi veel kasutanud) kindasse kudusin. Sellel kavandil polnud kirjas, mis tehnikas see kududa tuleks, mina valisin sakilise randme.
Tavaliselt on mul ikka niipidi, et tükk aega mõtlen randmeid, kindakiri on ammu juba välja mõeldud, seekord läks teisipidi.
Seda kindapaari ma ei liigitakski mingi kihelkonna alla, sest otseselt ma kusagilt eeskuju ei võtnud, nii lihtne kiri ka.
Mina nimetaksin seda kirja ise kas ristikirjaks või lumehelbekirjaks, aga Lüganuselt kogutud sama mustriga kindapaaril on legendi kirjutatud kärbsekiri (vt. https://www.muis.ee/museaalview/505205).
Nende kinnaste tekkeloost ka: noh, tegelikult on mul ju Muhu sukkade kudumine ka pooleli, aga mul oli loengutes kudumiseks tarvis midagi sellist, kus ei pea näpuga mustrijärge taga ajama, seetõttu on kinnastel ka ülilihtne muster. Valgete tähnide vahele kudusin ka mõned hele- ja tumehallid read, sõrmed tegin täpilised, iga sõrm isemoodi, mõni punavalgetäpiline, mõni roosavalgetäpiline.
Kudumisel kasutasin 1,25 vardaid, 8/2 lõnga ja ringil oli 96 silmust.
Kindad leidsid endale juba varrastel olles uue kodu, nüüd kannab neid minu sõbranna Getter, kellel on kuldsed käed - tema on nii nende fotode kui ka selle toreda ümmarguse makroonikoti autor.
Kusjuures seda kotti saab kanda ka vöökotina ja nende kinnastega sobib see väga hästi kokku. :)
*läheb nüüd muhu sukka kuduma*
