Loengusokid

Meil käsitöölistel on nii, et loengutes peavad alati näpud käima. Nii mõnigi kutsub meie kursust "kudujateks". 

Kui parasjagu koolitööd teoksil pole, tuleb leida mingi muu töö käte vahele.  Sellest tulenevalt hakkasingi eelmisel aastal kuduma Muhust inspireeritud sokke. Mustri sain "Muhu linnud" vihikust. 

Värvid sattusid sellised, kuna need lõngakerad olid mul parajasti loengus kaasas. 

Olen varasemates postitustes ka maininud, et paaris olevad asjad ei pea alati samasugused või isegi sarnased olema. Need on tegelikult minu esimesed erinevad sokid. Ise kutsun neid Friigi Sokkideks, sest need on nii omamoodi naljakad. 

Ega nad väga üksteisest ei erinegi, mängisin ainult värvidega, mustrid on neil samad. 

Lõng 8/2 lambavillane

Vardad 1,5

Kaal 80g

Sääreosale kootud enne ja pärast mustrit Islandi vits, kand on tavaline Saksa kand, kokku võetud spiraalse kahandusvõttega. Ringil oli 80 silma, mis praegu tundub mulle päris uskumatuna, et need üldse jalga mahtusid. Võrdluseks: kinda ringil on mul 96 silma. 

Tänan fotograaf Sirjet!

Randmesoojendajad

Eelmisel kevadsemestril oli valikaineks tuniisheegeldamine, kus tutvusin erinevate tuniisi heegeldusvõtetega. Kursuse lõpus pidi igaüks tegema ühe suurema praktilise töö. 

Mina otsustasin randmesoojendajate kasuks, sest need tundusid minu jaoks kõige huvitavamad.

Neid komponeerima asudes teadsin kohe, et lihtsat tuniispinda ma ümber käe ei paneks ja sellest tulenevalt otsustasin neile peale tikkida.

Tikand on inspireeritud Lüganuse käistekirja detailist. Juurde lisasin pronksikarva helmed ja peenvillase äärepitsi. 

Kinnitusena on lisatud mõlemale randmekattele 3 nööpi. 

Materjal: 8/2 lambavillane lõng

tikand ja pits peenvillane 

Tuniisi nõel nr 2,5

Käiste kõrgus on ilma pitsita 8,5 cm; randmeosa laius 18 cm; käsivarre osa laius 20 cm. 

Ülesandeks anti küll üks suurem töö teha, aga kevadel oli ajaga kuidagi niiviisi, et teda jätkus ja heegeldasin ka teised randmekatted. Neid näitasin oma esimeses postituses. VAATA SIIT

Tänan modell Sirjet!

Kihnu labakud

Enne kui koolitöödega päriselt alustatud sai, jõudsin ühed kirikindad kududa. Mustriga läksin kergemat teed  - esimesel kursusel pidime Kihnu randme tööproovi kuduma ja õppejõud andis meile kinda joonise koos mustriga. Nii, et erilist vaeva ei pidanud ma mustri leidmiseks nägema. 

Kihnu kinnaste kudumise idee andis mulle mu ema, kes külastas suvel Kihnut ja tutvus kohalike naiste tehtud käsitöödega. 

Värvideks võtsin traditsioonilised Kihnu kirikinda värvid - valge, sinise ja madarapunase.

Lõngaks on 8/2 maavillane

Vardad 1,5

Ringil oli silmuseid 80

Pöidla mustri panin ise kokku, kuna tegu on minu esimeste kirikinnastega, siis läksin kergema vastupanu teed ja kudusin pöidla erineva mustriga. 

Kui me tavaliselt pildistamas käime, siis jään ise kaadrisse, aga seekord lasin kindaid ka teistel eksponeerida.  Ütlesid, et päris mõnusad soojad kindad. :)

Kerli elas eriti rolli sisse - läks õunakorviga kohe õunapuu alla õunu korjama, et see õunakorv fotodel õigustatud oleks. 

Sirje avastas laheda sügisese tausta. :)

Neid kindaid näed novembri esimesel nädalal Mardilaadal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia boksis müügil.

Tänan oma toredaid modelle/fotograafe Sirjet ja Kerlit!

Hõlmikkampsun

Leidsin ajakirjast Käsitöö juba eelmisel aastal väga toreda kampsuni lõike. Proovisin seda tol ajal õpetuse järgi ka kududa, aga sinna ta jäigi. 

Kuid kampsuni lõige ja mu tore roosakas-punane linane niit ei andnud mulle ikkagi rahu. Harutasin oma 3 kootud tükki üles ja läksin teisele katsele - tuniisheegeldamisega. Olin alguses selle heegeldamise koha pealt suhteliselt mittemidagi ootev kuna tuniisi heegelpind on väga väikese venivusega. Õpetuse järgi ma seda heegeldada ei saanud, kuid lõike järgi oli seda väga hea teha. 

Kõikvõimalikesse äärtesse heegeldasin musta iirisega äärepitsi, mille sain Erna Aljasmetsa raamatust "Heegeldatud äärepitsid". 

Tegelikult on tegu väga lihtsa lõikega. Seljaosa koosneb kahest tükist, mis on kaeluseosast ühendatud.

Detail äärepitsist ja väike sneak peek ka heegeldatud kõrvarõngastele, mis sobivad selle kampsuniga ideaalselt. :)

Minu esimene kampsuni tegemise kogemus, mis alguses tundus väga raske tööna. Aga nüüd tagasi vaadates tegelikult polnudki eriti kontimurdev. Ainuke mille pärast ma muretsesin olid varrukad, et kuidas need ikka istuma jäävad jne. Nendega võin rahule küll jääda. 

Kogu tööprotsess oli aeganõudev - lõike mahavõtmine, detailide heegeldamine ja ühendamine, äärepitsi heegeldamine ja lisaks veel viimistlemine. 

Materjaliks on 100% linane niiditaoline lõng, nimi oli LINAS.

Äärepitsi heegeldasin nr 1 heegelnõelaga, detailid heegeldasin nr 2,5 tuniisikonksuga. 

Kõrvarõngad valmisid tegelikult juba aasta aega tagasi. 

Heegelmuster on pärit samast Käsitöö ajakirja numbrist, kust kampsuni lõige. 

Ajakiri Käsitöö suvi 2014.

Heegeldasin konksuga number 1, materjaliks tavaline iiris. Kõrvarõngad on tärgeldatud, et need säilitaksid oma kuju. 

"Ääää, ma saingi oma kampsuni valmis, USKUMATUUUUUUU!" 

Fotode eest tänan Kerlit ja Anni-tädit, kes lubab mul alati oma lahedat katusealust kasutada. 

Kihnu sukad

Eelmisel sügissemestril anti meile koolis ülesandeks kududa Kihnu sukad. Värvi- ja mustrivalik jäeti vabaks, peaasi, et oleks Kihnu.

Mina kudusin küll Kihnu mustriga, aga soov oli teha mustale taustale. Tavaliselt on Kihnu sukad valgel põhjal. Mustri sain Ärmä Roosi raamatust "Elumõnu", mustri nimeks oli südametega kiri.

Sukka alustasin kahe värviga, sääreosaks on pitsiline muster. Muster on ääristatud Islandi vitsadega. 

Taha kudusin väga lihtsa, aga minu arvates efektse vikli. Fotolt on see kahjuks kehvasti näha. :(

Vikli muster: 

| | - -

| | - -

- - | |

- - | | 

 - pahempidi silmus

| parempidi silmus

Kand on tavaline Saksa kand, kokku võtsin spiraalse kahandusvõttega.

Kootud varrastega 1,5

Lõng 8/2

Fotode eest teen kniksu Sirjele. 

Muhu kirg

Kui meile anti ülesandeks sõba kududa, teadsin kohe, et see peab kindlasti sisaldama roosat. Kuna roosa läbivillase kanga kudumine ei tundunud minu jaoks hea ideena, otsustasin sõbale kududa roosa, kollase ja oranziga poogad - Muhu värvides.

Sõba kudusin hoopiski klassikalise musta, et värvilised poogad ja edevad narmad ikka võimalikult hästi välja oleks paista. Narmaste juurde on lisatud medaljonid, mõlemasse otsa seitse tükki. Pikipoogad on kootud sik-sak mustriga, laiupidi poogad pikitriibulise mustriga. 

Sõba mõõdud on 85 x 180 cm. Koos rakendusega võttis sõba tegemine aega 40 tundi.

Sõbast inspireerituna valmisid tuniisheegeldamise kursuse raames Muhu "tappjakärpsetega" randmesoojendajad. Kärbes on peale tikitud ristpistes peenvillase tumepruuni lõngaga, kinnituseks tavalised mustad kannaga nööbid.

Kuid sellega minu "Muhu mode" ei lõppenud! Olen alati tahtnud Muhu sukka kududa. Võtsingi suvel selle töö ette ja lõpuks said need isegi valmis kootud. 

Kui tavaliselt on sukad kootud valge lõngaga, siis minu sukad tulid hoopiski mustad, et ikka sõbaga kokku passiks. Mustrid on kõik pärit raamatust "Meite Muhu mustrid". Materjal on 8/2 villane lõng ja vardad olid 1,5. 

Et asja veel üle vindi keerata, kudusin erinevad sukad, sest need ei pea alati tingimata samasugused olema. Mängisin mustrite paigutuse ja värvidega, tegelikult said need siiski üsna sarnased. 

Piltide eest tänan Sirjet!