Oeh, ei oskagi selle vati kirjeldamisega kusagilt alustada...
Alustan sellest, et kogu see mõte oli mu peas mõlkunud juba tükk aega ja vatitegu kestis lausa terve II kursuse.
Kõigepealt esitasin Riina Tombergile (
Ruut ja Triip OÜ) tellimuse kampsuni toorikuks.
Alustasin rinnaesise ja varrukate tikkimisega eelmisel sügisel, tikandi mustri mõtlesin ise, kohandada aitas tikkimise õppejõud Christi Kütt. Tikkimine sujus edukalt, peenvillase materjaliga läheb tikkimine üsna kiiresti edasi. Kokku kulus tikkimiseks umbes 26h.
Minu algseks sooviks oli vatt valmis saada sügissemestri lõpuks, aga siis tekkis mul mõte teha sellele ka heegelpits.
Nüüd ongi vati allääres, kaeluseosas ja varrukate ülaosas heegelpits, mille tegin kevadel heegeldamise aine raames Kristi Jõeste juhendamisel. Heegeldasin pitsi eraldi valmis ja hiljem kinnitasin peitpistetega vati külge. Mustri sain "Meite Muhu mustrid" raamatust.
Pitsi valmistamiseks ja kinnitamiseks kulus kokku umbes 23h.
Keeruliseks läks minu jaoks siis kui tikandit ja voodrit pidi kampsuniga ühendama. Selles osas aitas mind õmblustehnoloogia õppejõud Kristina Libe (
Vingersats).
Kinnituseks lisasin haagid, kaunistuseks helmed, rinnaesise osale on lisatud siksakpaelad.
Miks üldse nimetatakse seda kampsunit nipiga vatiks? Nipiks nimetatakse kampsuni seljaosal olevat kolmnurkset osa. Vanasti omas see ka praktilist osa: kummardumisel püsis kolmnurkne serv ilusti vöö vahel ja selg oli soojas.
Miks mitte tänapäeval kanda seda vatti kas või teksapükstega. :)
Fotode eest tänan Kerlit!
