Leidsin ajakirjast Käsitöö juba eelmisel aastal väga toreda kampsuni lõike. Proovisin seda tol ajal õpetuse järgi ka kududa, aga sinna ta jäigi.
Kuid kampsuni lõige ja mu tore roosakas-punane linane niit ei andnud mulle ikkagi rahu. Harutasin oma 3 kootud tükki üles ja läksin teisele katsele - tuniisheegeldamisega. Olin alguses selle heegeldamise koha pealt suhteliselt mittemidagi ootev kuna tuniisi heegelpind on väga väikese venivusega. Õpetuse järgi ma seda heegeldada ei saanud, kuid lõike järgi oli seda väga hea teha.
Kõikvõimalikesse äärtesse heegeldasin musta iirisega äärepitsi, mille sain Erna Aljasmetsa raamatust "Heegeldatud äärepitsid".
Tegelikult on tegu väga lihtsa lõikega. Seljaosa koosneb kahest tükist, mis on kaeluseosast ühendatud.
Detail äärepitsist ja väike sneak peek ka heegeldatud kõrvarõngastele, mis sobivad selle kampsuniga ideaalselt. :)
Minu esimene kampsuni tegemise kogemus, mis alguses tundus väga raske tööna. Aga nüüd tagasi vaadates tegelikult polnudki eriti kontimurdev. Ainuke mille pärast ma muretsesin olid varrukad, et kuidas need ikka istuma jäävad jne. Nendega võin rahule küll jääda.
Kogu tööprotsess oli aeganõudev - lõike mahavõtmine, detailide heegeldamine ja ühendamine, äärepitsi heegeldamine ja lisaks veel viimistlemine.
Materjaliks on 100% linane niiditaoline lõng, nimi oli LINAS.
Äärepitsi heegeldasin nr 1 heegelnõelaga, detailid heegeldasin nr 2,5 tuniisikonksuga.
Kõrvarõngad valmisid tegelikult juba aasta aega tagasi.
Heegelmuster on pärit samast Käsitöö ajakirja numbrist, kust kampsuni lõige.
Ajakiri Käsitöö suvi 2014.
Heegeldasin konksuga number 1, materjaliks tavaline iiris. Kõrvarõngad on tärgeldatud, et need säilitaksid oma kuju.
"Ääää, ma saingi oma kampsuni valmis, USKUMATUUUUUUU!"
Fotode eest tänan Kerlit ja Anni-tädit, kes lubab mul alati oma lahedat katusealust kasutada.
